Kalender

mai 2017
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31  

Aastatel 2014–2020 läheb põllumajanduse ja maaelu arenguks 2 miljardit eurot

09.10.14 | Uudised

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu, mis annab seadusandliku aluse perioodil 2014–2020 põllumajandus- ja maaelutoetuste maksmisele ning selleks esitatavatele tingimustele.

„Järgmise kuue aasta jooksul on Eestil oma maaelu ja põllumajanduse arendamiseks ning toetamiseks võimalik kasutada ligi kaks miljardit eurot,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Peame neid vahendeid võimalikult mõistlikult kasutama, et 2020. aastaks oleks meie põllumajandus veelgi konkurentsivõimelisem ja maaelu elujõuline.“

Eelnõu reguleerib perioodi 2014–2020 põllumajanduse otsetoetuste, maaelu arengukava toetuste ja turukorralduslike meetmete rakendamist, nende kasutamise järelevalvet ning makse- ja sertifitseerimisasutuste töökorraldust.

Põllumajandustoetuste puhul tulenevad suuremad muudatused võrreldes perioodiga 2007–2013 seoses Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformist. Näiteks lisanduvad põllumajanduslike otsetoetuste hulka kliima- ja keskkonnatoetus (nn rohestamine) ning noorte alustavate põllumajandustootjate toetus.

Maaelu arengukava (MAK) toetuste puhul on oluliseks uuenduseks, et perioodil 2014–2020 antakse osa toetustest rahastamisvahendi kaudu tagastatava abina, st ettevõtjatel on võimalik saada MAKi vahenditest moodustatavas fondist MAKis ettenähtud investeeringute elluviimiseks laenu, samuti saab selle vahenditest garanteerida ettevõtjate võetavaid laene.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu makstavate toetuste kogusumma perioodiks 2014–2020 on 992,6 miljonit eurot, sealhulgas Eesti riigi poolne kohustuslik kaasfinantseering 169,5 miljoni euro ulatuses. Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi kaudu on Eestile perioodil 2014–2020 eraldatud otsetoetuste rakendamiseks 1,007 miljardit eurot.